Minu sügavust pole keegi mõõtnud veel,kaldaid kumeraid varjab roogude tihe loog.Taeva peegeldus isemoodi on iga kord,talveks külmuda pole osanud veel ma.Tuule virvendus vahel rahutuks mind teeb,rõõmus kurbus on minu sügavas selges vees.Tormi tulemist loodan küll, kuid kardan ka,loodan kunagi jõgi alguse must saab.Ootan veel ja kogun vett kuni järveks saan,ainsaks järveks joodavaks, keset kuiva maad.Las siis lilled õitsevad, kui neil aega on,las siis kalad ujuvad, kui neil ruumi on.