annan ennast päriselt su, päriselt su heasse hoolde..

Saatmata kiri- sõnad mis vajasid väljendit.

Ma üritan praegu midagi väga võimatut: üritan sõnadesse panna sind ja meie sõprust. Ja ma ei oska seda teha, kuid ühes olen kindel: kui sõbrad oleksid lilled, nopiksin ikkagi sinu. Kui sa vaid teaksid, kui olulised on mulle tegelikult need hetked, mil sa oled minu kõrval seisnud. Mittemidagi öelnud, lihtsalt käest kinni võtnud ja olemas olnud. Ma ei tea kuidas sa seda teed, aga sa suudad mind alati naeratama panna. Selles olen ma küll kindel, me naerame nii palju, et võime kindlad olla: vanaks saades on meil ühesugused kortsud.
Ja pea alati meeles seda, et kuhu sa ka ei läheks, mu süda on alati sinuga.

Ainult sina ja mina terve maailma vastu- sul on viimane võimalus vahetada meeskonda.

Ma põimin käed ümber elu , et hoida, mis on hoidmist väärt.
Pakin kaasa lemmiklelu ja vean kaasa mööda maailma-äärt.
Ma oma samme ette ei karda, juhtub kõigiga nii halba kui head.
Lasen rõõmul end alati kanda, püüdes naeru, mis andestab vead.

Mu tiivad aga nõeltega te pange seina külge

ja ärgu nemad laperdagu asjata.

hing mind sunnib tagant ööst öösse rändama.