on ajamasinal mil rattad all, end ajalukku sõidutada soov.

Kõikidest valudest,
mis meid valdavad,
varem või hiljem
me valime ühe,
millel me laseme
endasse valguda
ning meie vaimu
vormida. See
ongi me saatus,
me enesevalu;
see on me sisim
sisu ja vorm.

Kas sel ongi vahet- suurteks ja väikesteks jagame me probleeme siis, kui neist üle saame. Või ütlevad seda teised- meile.Sellepärast ongi neist vahel võimatu rääkida.. ma ei taha, et keegi ütleks: "Su mure on tegelikult nii tühine" see oleks sama, kui ta tunnistaks tühiseks terve mu elu.