Aga mõnikord on nii, et kui sa tead midagi ja keegi teine ei tea, siis on hästi halb tunne endal. Sest see on oluline, küll mitte sinu vaid selle teise jaoks. Ja sa tead ka, et vastus, mida oodatakse on negatiivne. Aga tema ju ei tea. Tema ootab. Ootab ja loodab. Mõtleb vaikselt ette mõtteid, mida ei peaks mõtlema. Elab peas seda elu, mis tegelikult ju ei tule. Aga tema ei tea.

Reeturlik tunne oli see, vaadata kõrvalt närviliselt ootavat inimest, teades, mis tuleb. Ma ei taha endale kunagi masinat, millega ma saan paratamatut tulevikku ette näha. Pisiasjad.

Ühel hetkel ma tundsin, et tahaks lõhkuda ja karjuda, loopida asju. Nagu ma ise oleks nii väga seda vastust oodanud. Ja samas seda teadnud, aga ikkagi oodanud. Ja mitte midagi selle suhtes teha saanud. Lõhkuda! Välja endast.