Nii. Siin ma siis olen. Kõik asjad on pakitud. Võino, need mida ma arvan seal vaja minevat. Vähe asju on kuidagi aga samas ei ole ma ju kaua ära. Neli päeva kulub ju ainuüksi sõitmisele. Aga jah. Hetkel on hoopis suurem soov homme kooli minna. Aga kui homme peaks kooli minema, siis annaks vist kõik, et mitte kooli minna. Paratamatus. Igatahes ma loodan, et ma saan seal hakkama. Ma ei oska nende keelt ja nemad ei oska minu oma ja meil ei ole ühist keelt, aga käed ja jalad on otsas. Päris lohutav, mis? Minuarust ei ole. Aga jah. Kui ma tagasi tulen, siis ma räägin teile kõigest pikemalt. Senik nägudeni ja ärge ilma minuta pahandust tehke!

Ja Sina, Sa tead küll, et ma hakkan Sind igatsema aga seda suurem on jällenägemise rõõm. Me saame hakkama. Ma luban!:)