tulipunane õhk mida hingad purskaevude vahel voolab tasa su südamesse, kus sünnib üks soov. jäätund pisaraid voolab su põsel, sinu mõtete juures. sügisõhtute hõngu on tunda mööduvas tuules.
sinu silmad täis on päikest, valgust ja su süda täis on õhtu algust. ja sa ise vaatad kuskilt kaugelt ja ei tea mis on ees.
vaatan sind läbi jäätunud klaasi, loobid kastaneid vette. helekollaste pilvede paistel ootad mind kuigi ise ei tea. sinu pihus on sadakond hetke, mis minust on meeles ja taskutes pehmetes ootab kord kastan mis veereb su käest.