Ma arvan, et olen selle hetke ära teeninud. Millega? Elu ei ole mulle mitte midagi,mitte kunagi kinkinud. Mitte midagi ei ole olnud niisama. Ma olen pidanud kõik ise võtma. Ei mingeid rõõmsaid üllatusi. Näen, tahan, võtan. Ja midagi ei anta lahke südamega. Aga kui ei anta lahke südamega, siis nagu polekski saanud. Mind kardetakse millegipärast. Ma olen sellega harjunud. Olen nagu hambaarst, keda kõik kardavad. Aga niimoodi on lihtsam asju ajada. Aga sina ei karda mind. Sa ei karda ju mind?