Kõik on uus

kuid siiski vanamoodi

Langeb tähtkui peatub viiv

Vanad sõbrad

tervitavad samamoodi -

Viibe

kui rändlinnu tiib

Ava uks

ja astu üle läve

Kas kõik on uus

ja tundmatu?

Hinge roostes

krigin kajab ühe

Käes on

lahkumise tund

Aeg on lahkuda,

Kõik uksed avada

Tuulutada oma ruumid

Ehk ajaratta mõned tuurid

Siis meelde jäävad

Jäädavalt

Võõral käel

mu kirjutatud nimi

Veri vaikselt

tukslemas

Nii on äkki

valmis saanud kiri

Mida raske

on aduda

Kõik on uus

kuid siiski vanamoodi

Sajand uus,

kuid see ei loe

Vanad lõhnad

armsad ikka omamoodi

Su sülle

vahelpeitu poen

Aeg on... lahkuda

Aeg on... kohtuda

Aeg on... loobuda

Aeg on... joobuda

Aeg on... rääkida

Aeg on... vaikida

Aeg on... lahkuda

Et saaks kord jälle kohtuda