See kõik on nagu spiraal. Ma alustan uut suve. Mul on 2 pakki pliiatseid.4 kilo ülekaalu ja lähedal asuv kauplus. Kõik on sama. Vanus vaid mitte. Mulle maitseb endiselt shokolaad ja grillitud liha. Ka piibelehed lõhnavad sama hästi. Ikka hakkab süda kiiremini lööma mu lemmikute laulukeste peale ja olen otsustanud, et nüüd on viimane aeg oma silmanurkadesse kreemi lisama hakata. Üritan kõike teha nii, et keegi valesti aru ei saaks, sest seni olen elanud vaid teistele. Mõelnud ja arvanud, mida "arvatakse"Ma teen seda, mida tahan. Kui tahan, ei vasta telefonile. Kui tahan söön voodis. Kui tahan ei kammi juukseid. Kõige rohkem tunnen puudust ajast. Mul on tunne, et suren seistes. Ahjaaa...oodatavad õhtused kõned on ka ära jäänud. Nendest tunnen ka puudust. Maailm peab olema tasakaalus....