Mõned inimesed ütlevad vaid ühe sõna ja sütitavad sellega unistuse ning panevad õitsema roosid; pelga naeratusega oma silmis kutsuvad nad meid kaasa kaugetele maadele, imelistele reisidele.

Mõned inimesed ulatavad käe ja peletavad üksinduse, katavad laua, pakuvad sooja suppi, toovad tuppa rõõmu ja lilled; kitarrikeeli vaevalt puudutades suudavad nad luua kauni sümfoonia.

Mõned inimesed suudavad sõnadeta puudutada meie hinge, toita kauneid tundeid, luua unistusi, panna veini laulma ja siis heita puhkama, nagu poleks nad midagi korda saatnud.

Ja sa lähed edasi, elusse armunud, peletades üksildase surma, sest sa tead, et sealsamas, ümber nurga, on inimesed, kes on sinu jaoks samatähtsad kui elu ise.